Inimõiguste Instituudi aastakonverentside põhimõte on heita inimõigustele tavapärasest erinev pilk. Soov on siduda see teema laiemalt demokraatia, julgeoleku ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning analüüsida inimõiguste mõju demokraatiale tänapäeva maailmas. Seejuures on oluline küsida, kas inimõigustealane debatt tõepoolest toetab demokraatia arengut või on see muutunud demagoogiliseks vahendiks, millega on mugav rünnata inimõigusi austavaid riike?
Instituudi aastakonverentsid loovad võimaluse avardada inimõiguste mõistmist ning pakuvad dialoogi erinevate vaatenurkade vahel. Oleme valmis arutama ja analüüsima, kuidas inimõigused mõjutavad demokraatia arengut ning millist rolli mängib niinimetatud inimõiguste retoorika võitluses agressiivse vähemuse ja vaikiva enamuse vahel.
Konverentside eesmärk pole mitte ainult arutleda nende teemade üle, vaid korraldajad soovivad selle abil ka edendada mõtte- ja meediavabadust, võidelda desinformatsiooni vastu ning astuda nii välja ajakirjanike ja internetikasutajate kaitseks. Diskussioonid on olulised, et erinevad ühiskondlikud rühmad ja institutsioonid – riiklikud institutsioonid ja asutused, vabaühendused ja huvirühmad, ajakirjandus, poliitikud – mõistaksid paremini nii üksteist kui ka oleksid ühiselt valmis seisma ühiste alusväärtuste eest. Ilma inimõigusi tundmata ei saa neid ka kaitsta.
Inimõiguste Instituudi aastakonverentside põhimõte on heita inimõigustele tavapärasest erinev pilk. Soov on siduda see teema laiemalt demokraatia, julgeoleku ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning analüüsida inimõiguste mõju demokraatiale tänapäeva maailmas. Seejuures on oluline küsida, kas inimõigustealane debatt tõepoolest toetab demokraatia arengut või on see muutunud demagoogiliseks vahendiks, millega on mugav rünnata inimõigusi austavaid riike?
Instituudi aastakonverentsid loovad võimaluse avardada inimõiguste mõistmist ning pakuvad dialoogi erinevate vaatenurkade vahel. Oleme valmis arutama ja analüüsima, kuidas inimõigused mõjutavad demokraatia arengut ning millist rolli mängib niinimetatud inimõiguste retoorika võitluses agressiivse vähemuse ja vaikiva enamuse vahel.
Konverentside eesmärk pole mitte ainult arutleda nende teemade üle, vaid korraldajad soovivad selle abil ka edendada mõtte- ja meediavabadust, võidelda desinformatsiooni vastu ning astuda nii välja ajakirjanike ja internetikasutajate kaitseks. Diskussioonid on olulised, et erinevad ühiskondlikud rühmad ja institutsioonid – riiklikud institutsioonid ja asutused, vabaühendused ja huvirühmad, ajakirjandus, poliitikud – mõistaksid paremini nii üksteist kui ka oleksid ühiselt valmis seisma ühiste alusväärtuste eest. Ilma inimõigusi tundmata ei saa neid ka kaitsta.
Inimõiguste Instituudi aastakonverentside põhimõte on heita inimõigustele tavapärasest erinev pilk. Soov on siduda see teema laiemalt demokraatia, julgeoleku ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning analüüsida inimõiguste mõju demokraatiale tänapäeva maailmas. Seejuures on oluline küsida, kas inimõigustealane debatt tõepoolest toetab demokraatia arengut või on see muutunud demagoogiliseks vahendiks, millega on mugav rünnata inimõigusi austavaid riike?
Instituudi aastakonverentsid loovad võimaluse avardada inimõiguste mõistmist ning pakuvad dialoogi erinevate vaatenurkade vahel. Oleme valmis arutama ja analüüsima, kuidas inimõigused mõjutavad demokraatia arengut ning millist rolli mängib niinimetatud inimõiguste retoorika võitluses agressiivse vähemuse ja vaikiva enamuse vahel.
„Vale lendab ja tõde järgneb talle longates“
(Jonathan Swift) – 1. Desinformatsioon teadliku vale ja teadvustamata tõeväänamise vahel
Desinformatsioon on üks peamisi väljakutseid meediavabadusele, eriti digiajastul. Desinformatsiooni ehk väärinfo all peetakse silmas valeandmete, valeuudiste ja manipuleeriva teabe teadlikku levitamist avaliku arvamuse levitamise, umbusu ja segaduse levitamise eesmärgiga.
Desinformatsioon takistab inimestel saada tõepärast ja objektiivset teavet ning seab ohtu demokraatliku ühiskonna toimimise. Interneti kasvav roll meediamaastikul on toonud kaasa uusi väljakutseid meedia vabadusele. Internetivabadus tähendab õigust kasutada internetti ilma tsensuuri, blokeeringute või muude piiranguteta. Samas võib internet olla vahend, mille abil levitatakse desinformatsiooni ja toimub sõnavabaduse piiramine. Seetõttu on oluline leida tasakaal internetivabaduse ja väärinfo vastase võitluse vahel, tagades samal ajal inimestele juurdepääs mitmekesisele, vabale ja usaldusväärsele teabele.
„… ma ei saa garanteerida vabadust pärast sõna“
(Idi Amin) – Kuidas garanteerida vabadus
nii enne kui pärast sõna?
Meedia- ja sõnavabadus.
Igal inimesel on õigus väljendada oma arvamust ning saada kõikvõimalikku teavet, samuti omada juurdepääsu erinevatele ideedele, teadmistele ja arvamustele. Meediavabadus on oluline osa sellest õigusest, sest see annab ligipääsu mitmekesisele ja usaldusväärsele teabele ja pidada vajalikke arutelusid.
Omakorda üheks meediavabaduse eeltingimuseks on ajakirjanike kaitse. Tihti on just ajakirjanikud need, kes paljastavad korruptsiooni, inimõiguste rikkumisi ja teisi ühiskondlikult olulisi või valulikke teemasid. Seetõttu peaks ajakirjanik saama teha oma tööd teha ohuta oma vabadusele, elule ja tervisele. Ajakirjanike kaitse aitab tagada sõltumatu ja kõikehõlmava ajakirjanduse ning julgustab inimesi oma arvamust avalikult väljendama.
„Mitte miski ja mitte keegi ei peata…“
(V. Putin) – Inimõigused ja „inimõigused“
Vene paneel on aastakonverentsi korraline osa ning sellest ei loobu me ka seekord. Kuid esinejate ja osalejate elu ja vabaduse kaitseks sisulist infot praegu ei avaldata.
Kohtumiseni Inimõiguste Instituudi aastakonverentsil, kus avastame koos uusi vaatenurki inimõiguste olulisusele ning paneme seljad kokku demokraatia arengu nimel!
Tulevikus võib maailm/ühiskond olla mitmetahuline ja keeruline. Globaliseerumise ja tehnoloogilise arengu tõttu on ühiskondlikud ja poliitilised struktuurid muutumas ning uued väljakutsed ja probleemid võivad tekkida.
Küsimus, kas rahvusvaheline õigus ja õiglus toimib, on keeruline. Kuigi on olemas rahvusvahelised organisatsioonid ja instrumendid, mis püüavad edendada õiglust ja inimõigusi, on nende mõju ja tõhusus sageli küsimärgi all. Oluline on mõista, et rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub suuresti riikide poliitilisest tahtest ja täitmine võib olla keeruline.
Ühisavaldused, pöördumised, memorandumid ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohad võivad olla vaid tühjad sõnad paberil, kui neil puudub tõeline kaal ja mõju. On oluline, et need dokumendid ja seisukohad oleksid toetatud reaalsete meetmetega, mis aitavad kaasa muutustele ja probleemide lahendamisele. Samuti on tähtis, et neid kuulataks ja nendega arvestataks nii riikide kui ka üksikisikute poolt.
